Teie küsite - meie vastame
Meie toimetus saab kasutajatelt iga päev küsimusi arvutiviiruste ja pahavara kohta. Siit leiate hõlpsasti mõistetavad vastused 12 kõige sagedamini esitatavale küsimusele. Lisateabe saamiseks võite tasuta registreeruda ka Computerwisseni klubisse.
1. Kas Maciga olen viiruste eest paremini kaitstud?
Pikka aega oli levinud kuulujutt, et Apple'i arvutiga kasutajatel oleks viirusetõrje osas eelis. Tegelikult on Maci rünnakuid vähem kui Windowsi arvutitel. Kuid see ei tulene sellest, et Apple'i seadmetel on keerukam viirusetõrje kui teiste operatsioonisüsteemidega seadmetel.
Kurjategijad programmeerisid oma viirused lihtsalt enamikku üle maailma kasutusel olevaid arvuteid nakatama. Kuna enamik arvuteid kogu maailmas on Windowsiga arvutid, ründavad arvutiviirused peamiselt Windowsi süsteeme.
Muide: üks esimesi võrgus levitatavaid arvutiviirusi töötati välja Macintoshi arvuti jaoks. Tema nimi oli "Põdraklooner". Selle eest vastutas 15-aastane programmeerija.
Seega: Isegi kui kasutate Apple'i arvutit, peaksite hoolitsema suure jõudlusega viirusetõrje eest viirusetõrjeprogrammi kujul, isegi kui suurem osa Interneti-viirustest on välja töötatud Windowsi arvutitele.
2. Miks on arvutiviirused?
Arvutiviirused lõid algselt programmeerijad oma lõbuks, et 1980ndatel teisi võrgu programmeerijaid tüütada ja keeruliste ülesannetega silmitsi seista. Toona ei olnud kaubanduslikku Internetti olemas nagu praegu. Selle tulemusena võivad need viirused kahjustada vähe või üldse mitte. Kuna Interneti populaarsus erasektori kasutajate seas on kasvanud alates 1990ndate lõpust, tõid kuritegelikud häkkerid üha enam viirused ringlusse. Sellest ajast alates on arvutiviiruste eesmärgid olnud väga erinevad. Kui mõned kasutavad arvutiviirusi protestina ettevõtete või asutuste vastu, siis teised kasutavad viirusi Interneti -kasutajate petmiseks.
Kõik erinevused viiruste, usside ja troojalaste vahel on siin lihtsalt lahti seletatud.
3. Millist kahju võivad arvutiviirused põhjustada?
Arvutiviirus võib teha erinevaid asju. Põhimõtteliselt ei põhjusta arvutiviirus aga kunagi füüsilist kahju. See takistab viirusel teie kõvaketta füüsilist hävitamist. Viirused võivad aga failisüsteeme üle koormata, sassi ajada või nakatada. Seejärel täidab teie arvuti näiteks ülesandeid, mida te pole alustanud. Või salvestab arvutiviirus teie sisestused klaviatuurile, näiteks paroolid või internetipanga andmed. Kurjategijad varastavad need andmed ja kasutavad teie pangaandmeid ostude tegemiseks või pangakontolt raha väljavõtmiseks. Rahaline kahju võib tuleneda ka tööstusspionaažist. Seejärel häkkerid kasutavad viirusi ettevõtte saladuste varastamiseks nuhkvara kaudu, mille nad on viiruse või Trooja hobusega tutvustanud.
4. Minu arvutis on viirus. Mida peaksin tegema?
Kui avastate, et teie arvuti - näiteks alglaadimissektor - on viiruse või usside poolt nakatunud, tuleb esimese asjana rahulikuks jääda. Ärge siis avage ühtegi veebisaiti, mille jaoks vajate sisselogimist, ja ärge kasutage internetipanka. Turvalisuse huvides võite arvuti Internetist lahti ühendada. Siis ei saa seade vähemalt enam kurjategijatele mingeid andmeid saata.
Kui olete installinud uusima viirusetõrjeprogrammi, peaksite arvuti välja lülitama. Seejärel taaskäivitage arvuti turvarežiimis ja käivitage viirusetõrjeprogrammiga viirusetõrje. Kui tarkvara on viiruse leidnud, isoleerinud ja hävitanud, taaskäivitage arvuti. Seejärel käivitage skannimine uuesti.
Kui pärast seda leiate, et teie arvuti käitub teisiti, peaksite kõik olulised failid varundama ja seejärel oma operatsioonisüsteemi uuesti installima. See kustutab või kirjutab üle kõik nakatunud andmed.
Siin on üksikasjalik kirjeldus, kuidas Windowsis viirusega toime tulla.
5. Kust leida abi arvutiviiruste puhul?
Kui teie arvutis on viirusetõrje, võite võtta ühendust oma viirusetõrjetarkvara tootjaga. Tootjad loetlevad oma veebisaidil tavaliselt praegused ohud. Sealt leiate ka näpunäiteid selle kohta, mida programm saab viiruse vastu teha.
Kui teil on arvutiviirusega probleeme, võite pöörduda ka föderaalse infoturbeameti (BSI) poole.
6. Kuidas arvutiviirus arvutisse satub?
Arvutiviirus vajab arvuti nakatamiseks alati niinimetatud "hostfaili". Seetõttu edastatakse arvutiviirused arvutitesse e-posti manuste või veebisaitidelt allalaadimise kaudu. Niipea kui nakatunud fail on avatud, kopeerib pahatahtlik programm ennast teistesse failidesse, saab pahatahtlikku koodi levitada ja käivitada.
Viirusi saab levitada ka Trooja hobuse abil.
7. Kas nutitelefonis on ka arvutiviiruseid?
Isegi kui need on üsna haruldased, leidub ka arvutiviirusi, mis võivad nutitelefone rünnata. Ennekõike kasutatakse siin turvaauke sõnumitoojates nagu WhatsApp või teised. Messengeri kaudu saadetud failid võivad sisaldada viirusi.
8. Kas minu kindlustus maksab viirusekahju?
Kõik, kes on Internetis, peaksid kontrollima oma isikliku vastutuskindlustuse või leibkonna sisukindlustuse kindlustustingimusi. Paljude kindlustusandjate puhul olete kaitstud oma vastutusega, kui teisi kahjustavad arvutiviirused, mis teadmatult teie arvutist saadeti.
Kui te saate rahalist kahju andmepüügist, arvutiviirustest, ussidest, pahavarast või muust pahavarast, võib see paljude poliiside puhul olla vähemalt osaliselt kodukindlustusega kaetud.
9. Millised arvutiviirused on praegu ringluses?
Tavaliselt leiate teavet praeguste viiruste kohta oma viirusetõrjeprogrammide pakkujalt. BSI on ka hea teabeallikas praeguste ohtude kohta. Kui aga kasutate head viirusetõrjeprogrammi ja hoiate seda kursis viimaste viiruse määratlustega, olete tavaliselt viimaste viiruste eest hästi kaitstud.
10. Kas arvutiviirus võib mu koduvõrgu kaudu levida?
Kuna teie koduvõrk on arvutivõrgu kaudu, võib seal levida ka arvutiviirus. Näiteks saab viiruse edastada nakatunud faili kaudu võrgu teise arvutisse, kui saadate selle sisevõrgus. Arvutiviirustel on koduvõrgus sageli lihtsam ja viirusetõrjeprogrammid neid ei tuvasta. Kuna koduvõrgu arvutite puhul kehtivad tavaliselt madalamad turvanõuded kui failide puhul, mis tulevad väljastpoolt.
11. Kas traadita ruuteril võib olla viirus?
Arvutiviirus võib nakatada ka traadita ruuterit. Seejärel hakatakse ruuterit häkkima ja kurjategijad saavad oma tegevuseks kasutada teie Interneti -ühendust. Ruuteri rünnakute eest kaitsmiseks peaksite ruuteri püsivara alati ajakohasena hoidma. Lisaks peaks ruuter olema kaitstud tulemüüriga, mis võimaldab ainult vajalikku juurdepääsu.
12. Kuidas ma tean, kas minu arvutis on viirus?
Arvutiviirusele võivad viidata mitmed sümptomid. Mis sisaldab:
- Teie programmid töötavad ainult väga aeglaselt ja vankumatult.
- Teie arvutisüsteem reageerib hiire või klaviatuuri abil sisenditele väga aeglaselt.
- Kõvaketta LED -tuli vilgub pidevalt ja näitab pidevat tegevust, kuigi te ei tööta ühtegi programmi.
- Netis surfates ei avane lehed või pilt hangub pidevalt, nt kui vaatate videot veebis.
- Iga kord, kui avate oma Interneti -brauseri, saate pidevalt soovimatuid reklaame.
Neid sümptomeid ei pea alati põhjustama viirus. Mõnikord võib piisata brauseri vahemälu tühjendamisest või arvuti puhastamisest.