Installige Linux õigesti: samm-sammult juhised

Samm-sammult juhised, mis aitavad teid

Linuxi operatsioonisüsteem on nüüd muutunud kasutajasõbralikumaks. See kehtib mitte ainult programmide, vaid ka avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemi installimise kohta. Nii saate Linuxi oma arvutisse hõlpsasti installida ja peate seda meeles pidama.

Millised on Linuxi installimise võimalused?

Linuxit saab arvutisse installida mitmel viisil. Kuna Linux on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem ja selle on välja töötanud paljud erinevad inimesed ning see on saadaval erinevates variantides (distributsioonides), on ka erinevaid installimisviise.

Paigaldamist saab teostada järgmistel viisidel:

Linux pakub ka valikut

Paigaldamine füüsilise riistvara, näiteks CD, DVD, USB või HDD kaudu Paigaldamine võrgukandja (nt HTTP, FTP või NFS) kaudu

installi, kus Linux kirjutab vana operatsioonisüsteemi üle ja asendab selle, installi, kus Linux eksisteerib rahulikult koos teise operatsioonisüsteemiga ühes seadmes (kahekordne alglaadimissüsteem), võimalus kasutada Linuxi andmekandja kaudu ja mitte installida seda süsteemi või kõvaketta sektsioonile (USB -mälupulk) ja variantLinuxi kasutamiseks virtuaalse masina kaudu ilma operatsioonisüsteemi seadmesse installimata.

Milline Linuxi installimeetod sobib algajatele?

Lihtsaim viis Linuxi installimiseks on installida see CD -lt või DVD -lt. Peate lihtsalt Linuxi CD -le või DVD -le kirjutama. Installimine võib alata kohe, kui sisestate plaadi arvutisse. See variant sobib hästi Linuxi maailma uustulnukatele. Paigaldamine USB -andmekandja abil sobib ka algajatele, kuna installimeetod töötab täpselt nagu CD. Selleks tuleb aga esmalt luua USB alglaadimispulk. See töötab näiteks tasuta installiprogrammiga UNetbooting.

Inimestele, kes kasutavad Linuxit vaid aeg -ajalt või tahavad seda isegi proovida, sobib Linuxi kasutamise meetod virtuaalse masina või USB -alglaadimispulgaga.

Distributsioonide installimise erandid

Linux pakub arvukalt erinevaid distributsioone või versioone, mille on välja töötanud erinevad tootjad ja eraisikud ning mis seetõttu üksteisest erinevad. Arvutisse installimine töötab tavaliselt enamiku distributsioonide jaoks samamoodi. Enamik tänapäeval turul olevaid Linuxi maitseid põhineb Ubuntul ja neil on ühine installija. Kuid on ka erandeid, mis seda põhimõtet ei järgi, näiteks Puppy Linuxi distributsioon.

Kuna Linuxi distributsioonide valik on suur, peaksite seetõttu enne installimist valitud versiooni kohta teada saama ja järgima vastavaid installijuhiseid.

Nõuded ja ettevalmistus Linuxi installimiseks

Enne Linuxi arvutisse installimist peaksite hoolikalt läbi mõtlema, millise levitamise kavatsete valida. Kui vaatate tähelepanelikult, on Linux ainult operatsioonisüsteemi tehniline alamstruktuur. Linuxi arvukad distributsioonid erinevad neis sisalduvate programmide koostise poolest ja pole seetõttu samad.

Paljud kasutajad teevad töölauakeskkonna kujunduse põhjal valiku, millist levitamist nad soovivad. See määrab operatsioonisüsteemi ja mitmete eelinstallitud programmide välimuse. Linuxi distributsioon pakub tavaliselt mitut töölauakeskkonda.

Töölauakeskkond pole aga fikseeritud ja seda saab igal ajal desinstallida või muuta. Seetõttu ei tohiks levitamise üle otsustamisel keskenduda töölaua keskkonnale, vaid valida variant, mis kõige paremini vastab kõigile nõuetele. Kui olete jaotuse otsustanud, määrate tehnilise kursi, mida on pärast raske või võimatu muuta. Enamikul juhtudel aitab ainult töömahukas uuesti installimine.

Lisaks peaksite enne paigaldamist mõtlema ka tehnilistele aspektidele ja seadistustele. Linux nõuab seadmetes nõuetekohaseks toimimiseks mõningaid nõudeid. Paljud uuemad distributsioonid on saadaval ainult 64-bitises versioonis, mis tähendab, et vanemad arvutid ei saa enam süsteemile õigust teha. Arvuti, kuhu Linux on installitud, peaks seega sobima valitud levitamiseks. Kui soovite installida Linuxi vanasse arvutisse, soovitatakse levitamist, mis on endiselt 32-bitine, kuna see töötab enamikus arvutites. Siiski on Linuxi 32-bitine versioon oluliselt väiksem ja seetõttu vähem võimas kui tänapäevased 64-bitised versioonid.

Algajatele suurepärased populaarsed distributsioonid on Linux Mint ja Ubuntu.

jootraha

Nüüd on turul arvuteid, kuhu Linux on juba eelinstallitud.

Kuidas Linuxit arvutisse installida?

Linuxi installimiseks vajate ISO -kujutist, st ISO -faili, mille saab Internetist alla laadida ja seejärel salvestada alglaaditavale andmekandjale (CD, DVD, USB -mälupulk). Seejärel installitakse sellest andmekandjast arvutisse operatsioonisüsteem. ISO -faili leiate jaotuspakkujate vastavatelt veebisaitidelt.

Kuid on ka võimalus kasutada Linuxit virtuaalse arvuti või VirtualBoxi kaudu. Selle meetodi puhul ei pea operatsioonisüsteemi isegi arvutisse salvestama ja installima, vaid seda saab kasutada Windows Exploreri akna abil. See meetod on eriti kasulik, kui soovite proovida ainult Linuxit või ei soovi seda kasutada peamise operatsioonisüsteemina.

Enne installimise alustamist veenduge, et olete valinud õige Linuxi versiooni. Järgmise sammuna saab soovitud Linuxi distributsiooni vastavalt veebisaidilt alla laadida. Näiteks kui valite Linux Mint, leiate operatsioonisüsteemi Linux Mint veebisaidilt.

Pärast allalaadimist kontrollige allalaaditud faili ISO -pildi terviklikkust ja autentsust. Puutumatuse kontrolli abil saate kindlaks teha võimalikud kahjustused, mis võivad hiljem paigaldamise ajal probleeme tekitada. Test kinnitab ka seda, et ISO -kujutis on originaal, mis on allkirjastatud vastava ametliku Linuxi tootja poolt ja seega ei ole tegemist tundmatu isiku kahjuliku koopiaga. Saate faile kontrollida selliste tööriistadega nagu peegliserverid või Heaneti peegliserverid.

Kuidas kirjutada Linuxi ISO -fail CD / DVD -le

Linuxi installimiseks CD -lt või DVD -lt vajate tühja CD / DVD -d ja Linuxi ISO -faili, mille saate alla laadida ametlikelt saitidelt, näiteks ubutnu.com. Kui olete need ettevalmistused teinud, toimige järgmiselt, et põletada ISO -fail CD -le / DVD -le:

Sisestage tühi CD / DVD -plaat arvutisse.

Paremklõpsake ISO -faili ja valige suvand Põletage ketta pilt.

Valige vastav draiv, kus tühi CD / DVD asub, ja vajutage nuppu Põletada.

ISO -fail põletatakse nüüd CD / DVD -le. Sõltuvalt faili suurusest võib selleks kuluda mõni minut. Kui protsess on lõpule jõudnud, on CD / DVD valmis Linuxi installimiseks. Selleks tuleb arvuti taaskäivitada. Taaskäivitamisel saab arvuti käivitada või käivitada CD / DVD -lt. Seda reguleeritakse arvuti BIOS -i kaudu. Ülejäänud paigaldus järgib sama põhimõtet nagu Ubuntu installimine.

Installige Linux VirtualBoxi kaudu

Kui soovite Linuxit kasutada VirtualBoxi või virtuaalmasina kaudu, tuleb kõigepealt luua virtuaalne masin. Kõigile neile, kes sellest terminist aru ei saa: Virtuaalkast on arvuti koopia, mis kasutab tarkvara, mis võimaldab installida operatsioonisüsteeme. Virtuaalne masin saab mõnest ressursist, näiteks põhimälu, protsessorituumad ja graafika jõudluse päris arvutist. Muud ressursid saate ise määrata. Virtuaalmasinad kasutavad virtuaalseid kõvakettaid, mis võivad aja jooksul kasvada.

Virtuaalse arvuti loomiseks tuleb kõigepealt installida tarkvara VirtualBox ja alla laadida Linuxi pilt ISO -faili kujul. Seejärel saate käivitada VirtualBoxi ja alustada virtuaalmasina loomist:

kliki Uusvirtuaalse masina loomiseks. Seejärel käivitab nõustaja.

Parim on anda failile nimi, mis sisaldab Ubuntu, et opsüsteemi tüübi väärtusi saaks automaatselt parandada.

Järgmises etapis valige põhimälu suuruse spetsifikatsioon. Soovitatav on 2-4 GB.

Nüüd klõpsake nuppu Loo kõvaketas. Luuakse uus plaat.

Järgmises etapis valige VDI -vorming.

Jätke mälutüüp vaikeväärtusele dünaamiliselt eraldatud.

Nüüd sisestage kõvakettale nimi ja otsustage maksimaalne lõplik suurus.

kliki Loo, protsessi lõpuleviimiseks.

Enne Linuxi installimist: kohandage atribuute

Nüüd kuvatakse virtuaalmasin peaaknas. Konfiguratsiooni leiate paremalt, klõpsates virtuaalmasinal. Enne Linuxi installimist tuleks kohandada mõnda omadust:

Selleks helistage seaded, klõpsates vasakus ülanurgas Muuda klõpsake.

Seejärel suurendage oma CPU tuumade hulka vähemalt kahe südamikuni.

Avage ala kuulutus ja suurendada alla 3D kiirendus graafiline mälu.

Tehke jaotises „Võrk” suvand Ühendatud ja kanne Võrgusild lõpp. See tähendab, et hiljem saate virtuaalarvuti kuvada võrgus oma IP -aadressiga.

Avage massmälu ja valige CD -sümbol IDE -kontrolleri kõrval.

Klõpsake akna paremas ülanurgas nuppu CD sümbol optilise draivi kõrval: sekundaarne juht.

Nüüd näete mitmeid valikuid, valige siit Valige optilise andmekandja fail ja seejärel valige allalaaditud Ubuntu ISO -fail.

Virtuaalmasin on nüüd Linuxi installimiseks valmis. Topeltklõpsates nuppu Alusta nüüd saate Ubuntu installida nagu tavaliselt.

Kuidas installida Linux võrgus?

Kasutajate jaoks, kes ei soovi Linuxit esmalt alla laadida ja installida, on võimalus lihtsalt Linux otse võrgu kaudu installida. See installimisvariant sobib juhul, kui arvutil pole oma kõvaketast, kui Linuxit kasutatakse harva või kui soovite seda kasutada pääste- või hooldussüsteemina.

Arvuti peab toetama ainult alglaadimiseelset käivituskeskkonda (PXE), mille Linux saab võrgu kaudu käivitada. PXE saab seadistada BIOS -is.

Märge

Linuxi käivitamiseks võrgu kaudu peab võrgukaart või BIOS toetama PXE -d. Kontrollige seda BIOS -i seadistuses. Tavaliselt saate seda teha arvuti käivitamisel, kasutades klahvi Delete, ESC või F2. Valiku „Boot” alt saate teada, kas arvuti toetab PXE -d. Sellisel juhul saate võrguadapteri jaoks PXE aktiveerida.

Kui PXE -server on aktiveeritud, jookseb seal tegelik saade. Esimese sammuna tuleb sinna seadistada DHCP -server, mis jagab arvutile IP -aadressi. Lisaks tuleb paigaldada TFTP -server, mis kasutab protokolli abil tihendatud failisüsteemi või esialgse ramdiski ja Linuxi kerneli levitamist arvutisse. Linuxi tuuma saab seejärel arvutist laadida, mis omakorda laadib algse ramdiski. See võimaldab HTTP või FTP kaudu veebis installida täieliku Linuxi distributsiooni.

Installige Linux ilma CD -ta

Linuxi saab Windowsiga hõlpsasti installida ka ilma CD, DVD või USB -mälupulgata. Selleks vajate Windowsi-põhist Ubuntu installerit (Wubi). Wubi installitakse Windowsi rakenduse wubi.exe kaudu ja selle saab juhtpaneelil tavapäraselt eemaldada. Programm ei loo installimise ajal oma partitsiooni, vaid loob Windowsi draivi versiooniga seotud kataloogisüsteemi. Wubi saab alla laadida vastavatest Ubuntu allalaadimisarhiividest.

Kui Wubi on edukalt alla laadinud, tehke järgmist.

Käivitage rakendus wubi.exe.

Ilmub installimise aken. Valige draiv, kuhu kaust installitakse, soovitud virtuaalse draivi suurus ja soovitud Ubuntu versioon.

Otsustage installiaknas sisselogimisekraanile sisselogimiseks kasutatav keel ja kasutajanimi ning parool.

Nüüd klõpsake nuppu Paigaldama. Wubi laadib nüüd alla soovitud süsteemi pildi.

Seejärel palutakse teil arvuti taaskäivitada. Kas sa nõustud.

Taaskäivitamisel valige Windowsi alglaadimishalduris Ubuntu ja installimine lõpetatakse.

Märge

Linuxi arvutisse installimiseks ilma CD -ta saab aga kasutada lihtsalt alglaaditavat USB eemaldatavat mäluseadet. Seda saab luua lihtsate sammudega, kasutades näiteks UNetbooting programmi.

Kas saate Windowsi ja Linuxit kasutada ühes arvutis korraga?

Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteeme saab ilma probleemideta üheaegselt ühes seadmes kasutada. Kõik, mida vajate, on kahekordne alglaadimissüsteem, st arvuti, kuhu on installitud mõlemad operatsioonisüsteemid. Paigaldamiseks on kõige parem kasutada kahte erinevat kõvaketast, kuhu on salvestatud üks kahest operatsioonisüsteemist. Mõlema operatsioonisüsteemi saate seadistada nii kõvaketta kui ka ühe ja sama kõvaketta osadeks jaotamise teel. Jaotamine võimaldab erinevate failisüsteemide salvestamist füüsilisele andmekandjale, mis tähendab, et iga operatsioonisüsteem on salvestatud oma sektsiooni.

Tavaliselt tunnevad need kaks operatsioonisüsteemi üksteist ära, seega ei tohiks tekkida tüsistusi. Kahekordse alglaadimisega süsteeme saab seadistada nii, et mõlemad operatsioonisüsteemid pääsevad juurde teise süsteemi failidele ja kaustadele.

Seadme käivitamisel saab kasutaja alglaadimishalduri abil valida, millist opsüsteemi käivitada.

Kahekordse alglaadimissüsteemi alternatiivina saab kasutada ka virtuaalseid arvuteid. Teine opsüsteem töötab esmase operatsioonisüsteemi all Windows Exploreri aknas. Kuid see valik sobib paremini arvutitele, millel on võimas riistvara. Kui soovite seadmest ühe operatsioonisüsteemi eemaldada, on see ka probleemideta võimalik.

Järeldus

Linux on vahepeal muutunud kasutajasõbralikuks operatsioonisüsteemiks, mida saavad hästi kasutada ka kasutajad, kellel pole avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemiga veel palju kogemusi. Varem peeti seda krüptiliseks operatsioonisüsteemiks, mis sobib ainult arvutiekspertidele, tänapäeval pakub see kasutajasõbralikku kasutajaliidest ja laia valikut programme, mis suudavad sammu pidada tavaliste operatsioonisüsteemidega ja sobivad ka algajatele.

Linuxi saab installida vaid mõne sammuga, kuid see sõltub sellest, millise levitamise valite. Kuigi enamik variante põhineb Ubuntul ja installimine on seega sama, on alati mõned erandid. Peaksite end eelnevalt levitamise osas eelnevalt teavitama ja järgima vastavaid paigaldusjuhiseid.

Paigaldusmeetodeid on mitmeid. Olgu see CD / DVD, USB -mälupulga või võrgu kaudu installimise kaudu, saavad kasutajad valida mis tahes variandi. Samuti pakub Linux laia valikut tarkvara, mis aitab Linuxi installimisel, näiteks tasuta programm UNetbootin. Linuxit saab samasse seadmesse installida ja kasutada ka Windowsiga samal ajal. See on võimalik kahekordse alglaadimissüsteemi kaudu.