Seadmehalduri ja BIOS -i avamine Ubuntu all: toimige järgmiselt

Ülevaade Linuxi Ubuntust

Enamiku inimeste jaoks on arvuti sisemine töö must kast. Teil pole aimugi, milline riistvara teie süsteemis on. Eriti kui mõni riistvarakomponent tuleb välja vahetada, püütakse pimedas ja teil on raske vastava komponendi kohta teavet leida. Teave riistvara kohta on samuti eelis süsteemi laiendamisel, et teada saada, millega tegemist on.

Selle teabe saamiseks pole aga vaja arvuti korpust lahti keerata ja loota üksikute osade siltidele. Pigem on tänu seadmehaldurile võimalus saada kõik olulised faktid arvutisse installitud komponentide kohta.

Seadmehalduri avamine Ubuntu all: nii töötab see GNOME ja KDE puhul

Ubuntu all on võimalus saada teavet erinevate töölauakeskkondade, näiteks GNOME või KDE kohta. Need kaks töölauakeskkonda on varustatud seadmehalduriga, mis näitab teile üksikasjalikku teavet teie süsteemi installitud riistvara kohta.

GNOME

GNOME süsteemide alt leiate seadmehalduri jaotisest "Süsteem - administreerimine - seadmehaldur" või "Süsteem - seaded - riistvarateave". Akna paremas pooles leiate üksikasjalikku teavet üksikute seadmete kohta. Lisaks vahekaardile „Seade”, mis on alati saadaval, leiate sõltuvalt riistvarakomponendist ka teisi vahelehti, näiteks „PCI” või „USB”. Vahekaardil „Täpsem” klõpsates saate kuvada lisateavet draiverite, seadmete nimede, omaduste ja palju muu kohta.

KDE

KDE sisaldab ka programmi, mis võimaldab saada üksikasjalikku teavet teie süsteemi riistvara kohta. Tööriista võib leida näiteks KDE süsteemist nagu Kubuntu jaotisest "K -Menüü - Süsteem - Infokeskus". Siin näete teavet optiliste draivide kohta kuni XServerini. Kui soovite, et see oleks kiirem, aitab see link paketi installimisel selle hankimiseks kinokeskus ulatuma: sudo apt-get install kinfocenter

Seadmehaldur teistes Ubuntu versioonides: 4 võimalust riistvarateabe hankimiseks

Xubuntu

Xubuntu kasutajate jaoks on see võimalus Sysinfo et saada teavet Ubuntu arvuti riistvara kohta. Ilma Sysinfota pole riistvarateabe selgelt kuvamiseks vajalikku tööriista.

Programmi saab installida otse ametlikest pakettide allikatest, ideaaljuhul selle paketiloendiga: sudo apt-get install sysinfo Seejärel saab selle avada Ubuntu variantides, millel on rakenduste menüü, "Süsteemi tööriistad - Sysinfo" kaudu.

HardInfo

HardInfo, mis on eelinstalleeritud koos Lubuntuga, on isegi üksikasjalikum kui Sysinfo. See programm pakub väga üksikasjalikku teavet installitud riistvara kohta. Programm pakub ka võimalust koostada aruanne kõigi riistvarakomponentide ja -funktsioonide kohta. HardInfo kasutamiseks toimige järgmiselt.

• Installige HardInfo selle käsu abil: sudo apt-get install hardinfo
• Koos käsuga hardinfo saate tööriista käivitada.
• Seejärel kuvatakse kogu oluline süsteemiteave. Arvuti riistvarateabe leiate jaotisest „Seadmed”.
• Jaotises „Loo aruanne” saate taotleda ja eksportida süsteemi aruannet.

CPU-G

Nagu CPU-Z puhul, saab protsessori andmeid CPU-G abil välja lugeda. Funktsioonide valik on aga mõnevõrra piiratum. Protsessori andmete lugemiseks kasutab programm süsteemifaile ja annab teavet. Täpsemalt, need on need süsteemifailid:

• / proc / cpuinfo, / proc / meminfo
• / sys / devices / virtual / dmi / id /

I-nex

I-Nex pakub oluliselt rohkem teavet kui CPU-G. Lisaks saab salvestada ka kindlaksmääratud teabe.

Kas saada käsurealt riistvarateavet? Nii tehaksegi

Riistvara kohta saab teavet ka Ubuntu arvutitest käsurealt: lshw -lühike

Koos "inxi -b“Võimalik on ka seadme teabe vahetamine.

Küsige tarkvara teavet ja tehke muudatusi: kuidas pääseda Linuxi BIOS -i?

Riistvara kohta leiate teavet seadmehalduris. Kui soovite arvutisse ehitatud tarkvara kohta rohkem teada saada, peate minema BIOS -i. BIOS tähistab põhisisendväljundi süsteemi (BIOS) ja võimaldab teil muuta operatsioonisüsteemi ja arvutit.

Selleks, et operatsioonisüsteemi baasi põhjalikult muuta, peavad kasutajad mitte ainult seda tundma, vaid ka teadma, kuidas sinna jõuda. Sisendväljundi põhisüsteemi (BIOS) juurde pääsemiseks Linuxis ei toimu põhimõtteliselt teisiti kui Windowsi arvutitega. Vajutate teatud klahvi alglaadimise alguses. Linuxi distributsioonide puhul on see tavaliselt üks järgmistest alternatiividest:

• [Del] / [Del.]
• [F2]
• [F12]
• [F1]
• [F8]
• [F10]
• [Esc]

Uutel arvutitel pole tavaliselt enam klassikalist BIOS -i. Selle on asendanud niinimetatud UEFI (Unified Extensible Firmware Interface). UEFI / BIOS -ile pääsete otse Windowsi kaudu vaid mõne hiireklõpsuga.

BIOS: arvuti alus

Kuna BIOS on teie arvuti absoluutne alus, pole vahet, milline operatsioonisüsteem olete installinud. BIOS -iga lähete praktiliselt oma arvuti madalaimale ja kõige elementaarsemale tasemele, kus saate asjakohast teavet hankida ja muudatusi teha.

Seetõttu võib BIOS -i teatud viisil nimetada ka seadmehalduriks, isegi kui funktsioonid on rohkem seotud tarkvara kui riistvaraga. Kuigi asjakohast teavet saate peamiselt seadmehaldurilt, saate BIOS -is oma arvutisse ka olulisi muudatusi teha.

Järeldus: kasutage Ubuntu all seadmehaldurit ja küsige süsteemi teavet

GNOME, KDE, HardInfo või Xubuntu: Ubuntu seadme kohta teabe küsimiseks vajate vastavat töölaua liidest. Reeglina saate hõlpsalt pärida riistvarateavet nii käsurealt kui ka programmi kiire installimise kaudu.

Kui soovite oma operatsioonisüsteemis muudatusi teha, peaksite läbima BIOS -i. Sellele pääsete juurde Linuxi arvutitel samamoodi nagu Windowsiga arvutitel. Lihtsalt vajutage alglaadimisprotsessi alguses ühte mainitud klahve ja seejärel muutke oma arvutis soovitud andmeid. Uuematel arvutitel on BIOS asendatud UEFI -ga.