Pilveandmete varundamine: millal on varundamine mõttekas?

Pilv on väline andmesalvestus serveris. Erinev alt lokaalses arvutis või andmekandjal salvestamisest pääseb pilve salvestatud andmetele ligi erinevatest lõppseadmetest Interneti kaudu. Lisaks kaitsevad pilveteenuse pakkujad oma süsteeme professionaalselt andmete kadumise ja väljastpoolt tulevate häkkerite rünnakute eest. Sel põhjusel pole tegelikult põhjust pilvekeskkonda salvestatud andmeid ja dokumente uuesti varundada.

Hoolimata pakkujate kõrgeimatest turvameetmetest, puudub endiselt täielik turvalisus süsteemide ajutise rikke või pilveteenuse pakkuja vastu suunatud häkkerite rünnakute vastu. Andmete väärkasutusel võivad sel juhul olla tõsised tagajärjed, sealhulgas rahaline kahju, andmete kadu ja identiteedivargus.Seda võib näha kahjustuse korral, mis aitas kaasa 2012. aastal tuntud teenusepakkuja Dropboxi maine olulisele kaotusele. Kokkuvõttes sai Dropbox kahju rohkem kui 500 miljoni dollari ulatuses, kuna selle häkkimise käigus varastati üle 68 miljoni kirje isikliku teabe. 2021. aastal teatati ainuüksi Saksamaal ligi 125 000 küberkuritegevuse juhtumist, nii et mõned pilvesalvestusteenuse kasutajad tahaksid "turvaliselt mängida" .

Seetõttu võib üksikjuhtudel olla mõttekas salvestada kõvakettale ka tundlikud või isikuandmed ja dokumendid, mida ei saa kohape alt hankida, ning värskendada regulaarselt üksikuid kaustu või faile pilvest. Väga suurte andmemahtude puhul on mõttekas valida täpselt, millised andmed vajavad erilist kaitset. Kõvakettale või andmepulgale varundamisel tuleb ka varundatud failid andmete turvalisuse tagamiseks krüpteerida ja turvalisel viisil salvestada.

Kuidas luua pilvest varukoopiat?

Pilvesalvestusse salvestatud andmetest varukoopiate tegemiseks on vähem alt kolm võimalust:

1. Andmete 1:1 koopia loomine teise pilvesalvestusse. Seda saab teha kas käsitsi või automaatselt.
2. Andmete varupildi loomine. Mälu või andmekandja pilt luuakse identse koopiana ja salvestatakse kohapeal. Varunduspildid on eriti kasulikud, kui pilvesalvestuses olevad andmed rikutakse või kustutatakse.
3. Varuarhiivi loomine. Seda saab teha kas kohapeal või mõnes muus pilvekeskkonnas. Varundusarhiivid võivad olla olulised kasutajatele, kes soovivad säilitada oma andmete vanemaid versioone.

Spetsiifilised varundustarkvarad, nagu Norton 360 Advanced, AOMEI Backupper, Acronis Cyber Protect või Ashampoo Backup Pro 16, suudavad andmeid pilvest kohapeal varundada või dokumente pilvekeskkonda salvestada.

Andmeturve pilvepakkujate juures – mida salvestusteenused oma klientidele lubavad?

Kui salvestate oma andmed enda valitud salvestusteenusega pilve, ei pea te muretsema andmeturbe pärast, kuna erinevad pakkujad on parima võimaliku kaitse tagamiseks juurutanud erinevaid turvasüsteeme.

OneDrive, Microsofti pilvesalvestuslahendus, on näide sellest, kuidas turvaliselt saab andmeid volitamata juurdepääsu eest kaitsta. Järgmised pakkuja turvameetmed keskenduvad eranditult andmeturbele:

1. Juurdepääsukontrollisüsteemid,
2. Turvaseire- ja automatiseerimissüsteemid,
3. Andmekaitse andmekeskustes,
4. Andmekeskuste geograafiline asukoht,
5. Viiruste ja pahavara kontrollimine,
6. Kasutaja isiklikud turvameetmed.

Kuidas tagavad juurdepääsukontrollisüsteemid andmete turvalisuse pilves?

Microsofti tehnikud haldavad OneDrive’i nn Windows Power Shelli konsooli kaudu. See on Windowsi käsurea liides, mis võimaldab kasutajatel kiiresti ja lihts alt käske käivitada ja automatiseeritud ülesandeid luua. Juurdepääs on saadaval ainult nõudmisel, kasutades kahefaktorilist autentimist, mida haldab null-juurdepääsupoliitika. See tähendab, et tehnikutele ei anta juurdepääsu OneDrive'i riistvarale enne, kui on seatud selge sihtmärk. Kehtib ka võimalikult väheste õiguste põhimõte, et juurdepääsukontroll väldiks häkkerite või volitamata isikute sihipärase ja ulatusliku kahju tekitamist.

Millised turvaseire- ja automatiseerimissüsteemid kaitsevad pilve?

Reaalajas jälgimissüsteemid takistavad volitamata andmete eemaldamist OneDrive'ist. Süsteemid käivitavad hoiatused ja takistavad hädaolukorras juurdepääsu. Andmete kõrgeima turvalisuse tagamiseks rakendatakse automatiseeritud lahendusi, mis salvestavad juurdepääsu reaalajas, tuvastavad probleeme ja sekkuvad iseseisv alt ilma inimese sekkumiseta. Lisaks automatiseerimisele ja igakülgsele turvaseirele viiakse andmekeskustes regulaarselt läbi "punase meeskonna harjutusi" , mille käigus simuleeritakse rünnakut infrastruktuurile. Lisaks teavitatakse andmekeskuste töötajaid pidev alt ja professionaalselt andmekaitse- ja halduseeskirjadest ning koolitatakse neid ennetav alt. Standardsed tööprotseduurid (SOP) tagavad, et igas tööpiirkonnas viiakse läbi identsed tööprotsessid ja kehtivad samad eeskirjad.

Kuidas tagavad pakkujad andmekeskustes praktilise andmekaitse?

Andmete kaitsmiseks klientidelt ja keskuste vahel edastamisel kasutatakse eranditult turvalist TLS-krüpteeringuga ühendust (Transport Layer Security), kusjuures automaatselt kasutatakse turvalist https:// protokolli.

Juurdepääs andmekeskustele ja protsesside täielik autoriseerimine antakse ainult piiratud arvule sertifitseeritud töötajatele. Nende identiteeti kontrollitakse mitme autentimisteguri abil, sealhulgas kiipkaartide ja biomeetriliste andmetega, nagu sõrmejäljed või näotuvastuse skaneeringud. Põhjalik videovalve tagab ka liikumiste täieliku salvestamise andmekeskuses. See võimaldab ebanormaalset tegevust tuvastada enne, kui see probleemiks muutub. Lisaks käitatakse pilve jaoks mõeldud võrke isoleeritult ja iga pilve salvestatud fail on kaitstud AES256 krüpteerimismeetodiga.

Teave: AES256 on sümmeetriline plokkrüptimise meetod võtme pikkusega 256 bitti. See standarditi esimese AES-krüpteerimismeetodina 2001. aastal ja sellest ajast alates on seda peetud krüptograafiliselt turvaliseks andmete krüptimise ja kaitsmise meetodiks. AES256 pakub tundlike andmete kõrgetasemelist turvalisust ja kaitset ning on üks turvalisemaid krüptimismeetodeid turul.

Kuidas kaitseb andmekeskuste geograafiline asukoht kasutajaandmeid?

OneDrive'i andmekeskused on jaotatud riigi või piirkonna piires nii, et üks serveripargi rikke korral saab teine andmekeskus sekkuda. Lisaks salvestatakse kõik andmed üleliigselt, nii et looduskatastroofi või ulatusliku elektrikatkestuse korral varundatakse kõik andmed. Andmekeskustel on ka avariitoiteallikas, mis käivitub toiteallika anomaaliate korral, et vältida andmete kadumist.

Kuidas kaitsevad salvestusteenused oma servereid viiruste või pahavara eest?

Esimeses etapis kontrollitakse andmekeskuse riistvara terviklikkust ja turvalisust pidev alt. See hõlmab muuhulgas regulaarseid tarkvarauuendusi ja viirusetõrjetarkvara pidevat uuendamist. Ründe- ja kaitseeksperdid otsivad ohte ja tuvastavad ennetav alt süsteemi haavatavused. Lisaks kontrollitakse iga allalaaditud faili Windows Defenderi pahavaratõrje mooduliga. Viirusetõrjetarkvara allkirja uuendatakse iga tund. Kahtlased sisselogimiskatsed blokeeritakse ja kasutajat teavitatakse, et ta peaks oma andmeid kontrollima.

Kuidas saavad kasutajad isiklikult tagada oma andmete turvalisuse pilves?

Lisaks süsteemi varundamisele saavad kasutajad oma andmete kaitsmiseks volitamata juurdepääsu eest palju ära teha. Turvaline parool salvestusteenusesse sisselogimiseks on andmeturbe seisukoh alt ülioluline.

Teave: tugev parool on parool, mida on raske ära arvata. Sel põhjusel ei sobi osa nimest, sünnikuupäevast või muust isiklikust teabest paroolide jaoks, mida kasutate salvestusteenusesse sisselogimiseks.

See peaks koosnema vähem alt 8 märgist ning sisaldama nii suuri kui ka väiketähti, numbreid ja erimärke. Parooli turvalisuse tagamiseks on hea tava oma parooli regulaarselt vahetada ja mitte kasutada sama parooli mitme konto jaoks.

Lisaks on mõttekas lisada salvestusteenuse kontole turvateavet, millega saab kahtlemata oma isikut kontrollida. Samuti on soovitatav kasutada kaheastmelist autentimist. Lisaks turvakoodile tuleb pilvehoidlas registreerimist sel juhul kontrollida ka SMS-i, telefonikõne või App Authenticatori kaudu. Kui kasutate pilvesalvestusteenust ka mobiilseadme kaudu, peaksite tagama piisava krüptimise ka liikvel olles.

Enne teenusepakkuja kasuks otsustamist peaksite välja selgitama, milliseid turvameetmeid rakendavad üksikud pakkujad, kus on teie andmete salvestuskoht ja kuidas andmete varundamine üksikjuhtudel toimib. Saksa ettevõtted peaksid järgima ka GDPR-i (General Data Protection Regulation) nõudeid ja kaaluma, kas andmekaitse seisukohast on sobiv andmekaitse seisukoh alt mitte-Euroopa andmesalvestuskoht, näiteks USA-s.

Kokkuvõttes pakuvad professionaalsed salvestusteenuste pakkujad teie fotodele, andmetele ja dokumentidele kõrgetasemelist andmeturvet. Erinevates salvestuskohtades oleva üleliigse ja krüpteeritud salvestusruumi tõttu on andmete kadu vaev alt ette kujutatav. Lisaks investeerivad suured pakkujad andmekaitse ja andmeturbe tagamiseks kaasaegsesse infrastruktuuri, uusimatesse serverifarmidesse ja koolitatud personali. Üksikjuhtudel võib siiski olla otstarbekas varundada äärmiselt tundlikke dokumente või andmeid, mida ei ole võimalik väljastpoolt kätte saada.