✅ Andmekaitse Internetis

Lang L: none (table-of-contents)

Internetis surfates jätab iga kasutaja digitaalseid jälgi, ka isikliku teabe näol. Tavaliselt salvestavad, hindavad või müüvad need teenusepakkujad. Lisaks saab tundlikke andmeid ja pilte Dritist väga lihtsalt üle kanda

1. Mis on isiklikud õigused?

Põhiseadus annab igaühele õiguse oma isiksust vabalt arendada, kui ta ei riku teiste õigusi. Samas kaitseb niinimetatud üldine isiksusõigus üksikisikut kolmandate isikute sekkumise eest tema eluvaldkonda. Üldine isiksusõigus tuleneb kahest põhiseaduse artiklist:

„Inimväärikus on puutumatu. Kõigi riigivõimude kohustus on neid austada ja kaitsta. " [Art. 1 lõik 1 GG]

"Igaühel on õigus oma isiksuse vabale arengule, kui ta ei riku teiste õigusi ega riku põhiseaduslikku korda ega moraaliseadust." [Art. 2 lõige 1 GG]

Üldine isiksuseõigus on väga lai põhiõigus, mida saab süstematiseerida arvukate nn juhtumirühmade moodustamise kaudu:

Aukaitse
Privaatsuse ja privaatsuse kaitse
Kaitse avalduste moonutamise ja vale esitamise eest
Õigus enesemääramisele, kuidas soovitakse avalikult esineda
Õigus vabastusele avalduste mahaarvamisest, mida pole tehtud
Õigus informatiivsele enesemääramisele
Põhiõigus infotehnoloogiliste süsteemide konfidentsiaalsusele ja terviklikkusele

Üldised isiklikud õigused mitte ainult ei kaitse teid teiste seaduserikkumiste eest, vaid kohustavad teid ka teiste õigusi kaitsma. Teiste isiklike õiguste rikkumise korral tuleb oodata õiguslikke tagajärgi. Need ulatuvad kirjalikest hoiatustest kuni trahvideni, mille kohus määrab kannatanule.

2. Isikuõigused Internetis

Üksikisiku isiklikud õigused kehtivad loomulikult ka Internetis. Sellest hoolimata toimub iga päev tuhandeid nende õiguste rikkumisi, eriti reitinguportaalides ja sotsiaalvõrgustikes. Aukaitse, õigus oma kuvandile ja õigus informatiivsele enesemääramisele on eriti olulised enamiku Interneti-kasutajate jaoks:

Aukaitse: Keegi ei tohi oma isikliku au pärast haiget teha. Inimese kohta solvavad avaldused, nt sotsiaalmeedia postituses või foorumis, ei ole tavaliselt lubatud. Valesid ei pruugi inimese kohta levitada ka veebis. Kõik, keda küberkiusamine vms mõjutab, peaksid kõigepealt kirjutama kirja, milles paluvad platvormi operaatoril laimav postitus kustutada. Järgmise sammuna võite võtta meetmeid isiku vastu, kes siseneb sisule ebaseaduslikult

jää on laiali läinud. Sellisel juhul peaksite nõu küsima juristilt, millises ulatuses sellest tulenevad nõuded, näiteks kahjunõuded või valu ja kannatuste hüvitamine. ELi algatus klõpsake turvaliselt esmaabirakendus, mis on välja töötatud konkreetsete käitumisnõuannetega.

Õige oma pildile: Põhimõtteliselt on igal inimesel õigus ise otsustada, kas ja kuidas avaldatakse pilte, millel neid näha saab. See tähendab vastupidi: keegi ei tohi ilma loata Internetti teiste fotosid postitada. Nii et kui leiate Internetist fotosid endast, mida te ei soovi seal näha ja mille avaldamiseks pole te nõusoleku andnud, näiteks ebasoodsad peofotod, on teil õigus need pildid kustutada. Pilte võib avaldada ilma nõusolekuta ainult teatud tingimustel:

1. Portreed kaasaegse ajaloo valdkonnast (nt riigipead, kunstnikud või teadlased)

2. Pildid, kus inimesed esinevad maastiku või muu asukoha kõrval (nt turist vaatamisväärsuse kõrval)

3. Pildid koosolekutest, liftidest ja muudest sarnastest sündmustest, kus kujutatud isikud osalesid (nt meeleavaldajad)

4. Portreed, mis ei ole valmistatud eritellimusel, eeldusel, et levitamine või näitus teenib suuremat huvi kunsti vastu.

Õigus informatiivsele enesemääramisele: Igaühel on õigus ise otsustada, milliseid isikuandmeid kasutatakse ja edastatakse. Kui ettevõte kasutab isikuandmeid, on asjaomasel isikul seaduslik õigus saada teavet nende andmete säilitamise ja eesmärgi kohta. Kui ettevõte on salvestanud rohkem kui ainult aadressiandmeid, võib asjaomane isik nõuda andmete kustutamist, välja arvatud juhul, kui ta on sõlminud ettevõttega lepingulise suhte, milles on märgitud midagi muud. Viimane juhtub tavaliselt siis, kui nõustute selgesõnaliselt andmekaitse ja kasutustingimustega teenuste tasuta kasutamise eest.

3. Andmekaitse kui privaatsuse kaitse

Olgu see portaal, sotsiaalmeedia, veebipood või otsingumootor - paljude esmapilgul tasuta kasutatavate veebipõhiste teenuste abil maksate lõpuks maha jäetud digitaalsete jälgedega. Isegi kui te ei sisesta mingeid isikuandmeid, nagu teete seda veebitellimuse korral, vaid surfate ainult kommertsveebisaitidel, jätate maha andmed, millel põhinevad terved ärimudelid. Paljudel juhtudel registreeritakse ja hinnatakse vähemalt IP -aadressi, varem külastatud veebisaiti ja surfamiskäitumist. Seni on föderaalse andmekaitseseaduse (BDSG) eesmärk „kaitsta üksikisikuid nende isikuõiguste kahjustamise eest nende isikuandmete käitlemisega” (1. jao punkt 1). Lisaks sätestab § 3a andmete vältimine ja andmete säästlikkus, et isikuandmete kogumine, töötlemine ja kasutamine ning andmetöötlussüsteemide valimine ja kujundamine peaks olema suunatud eesmärgile koguda, töödelda või kasutada võimalikult vähe isikuandmeid. Eelkõige tuleb isikuandmed muuta anonüümseks või pseudonüümseks, kuivõrd see on võimalik vastavalt kavandatud kasutusele ja ei nõua kavandatava kaitse eesmärgi tõttu ebaproportsionaalseid jõupingutusi. Kuna föderaalne andmekaitseseadus põhineb aga 1995. aastast pärit Euroopa andmekaitsedirektiivil 95/46 / EÜ, on see nüüd osaliselt aegunud ja ebatäpne. Kuid 25. mail 2022-2023–2022, pärast aastaid kestnud läbirääkimisi, jõustub ELi liikmesriikides lõpuks uus ELi üldine andmekaitsemäärus (GDPR). See annab lõpuks tarbijatele rohkem õiguskindlust üksikutes küsimustes ja parandab nende isikuandmete kaitset.

4. Parim kaitse: andmemajandus!

Lihtsaim viis oma isikuandmete ja seega ka privaatsuse kaitsmiseks on jätta Internetis surfates või võrguteenuseid kasutades võimalikult vähe andmeid. See andmemajanduse põhimõte tähendab, et avaldate enda kohta ainult selle teabe, mis on teenuse kasutamiseks tingimata vajalik. Andmekaitsjad soovitavad tarbijatel olla tõrksad edastama isikuandmeid, mis lähevad kaugemale ärisuhte jaoks hädavajalikust teabest. Ka sotsiaalmeedias peaksite hoolikalt kaaluma, kellel on lubatud millist teavet näha ja teha sobivad seaded.

5. Näpunäiteid suuremaks andmekaitseks

Mõne nipiga ja õige tarkvaraga saate kaitsta tundlikke andmeid kolmandate osapoolte juurdepääsu eest või jätta vähem andmeid võrku:

- Ajutine postiaadress: Ajutise e -posti aadressiga saate registreeruda veebisaitidel, foorumites või ajaveebides. Eelis: tegelikul e -posti aadressil on vähem rämpsposti ja anonüümsus säilib, kui kasutate aadressi, mis ei võimalda tegeliku nime kohta mingeid järeldusi teha.

- Brauserilaiendid jälgimise vastu: Teenusepakkuja Mozilla Firefox integreerib oma brauserisse jälgimise kaitse, mis tuleb aga kõigepealt seadetes selgesõnaliselt aktiveerida. Kahjuks ei paku teised tootjad sellist kaitsefunktsiooni üldse. Kui soovite olla ohutu, peaksite jälgimise kaitseks kasutama tasuta tarkvara, näiteks Ghostery, mida saab hõlpsasti integreerida enamikku brauseritesse.

- Alternatiivsed sõnumitoojad: Üleminek alternatiivsele sõnumitoojale võib aidata suurendada privaatsuse kaitset. Näiteks Šveitsi pakkuja Threema ei nõua registreerimisel telefoninumbrit ega e-posti aadressi ning pakub samal ajal otsast krüptimist.

- Krüptimistehnoloogiad: Tõhus meetod tundlike andmete kaitsmiseks kolmandate isikute juurdepääsu eest on andmete krüptimine. Pilvandmeid, e -posti manuseid ja andmekandjaid saab spetsiaalse tarkvara abil suhteliselt lihtsalt krüptida.

Pildi allikad: