Saksamaal on igal aastal lugematu arv uusi elektri- ja elektroonikaseadmeid. Föderaalse keskkonnaagentuuri andmetel toodeti selliseid seadmeid 2019. aastal ligi kolm miljonit tonni. Varem või hiljem satuvad need kõik prügikasti, sest paljud tehnilised seadmed ei kesta nii kaua, kui tarbija sooviks. See on tohutu koormus keskkonnale ja ka rahaline koormus tarbijatele. Paljud mõtlevad nüüd, kas see on ehk see, mida tööstus tegelikult soovib, sest sageli ei saa seadmeid enam üldse parandada.
Kuidas saab parem olla?
Paljud isegi ei tea, kuidas nutitelefoni selle parandamiseks avada. Selle eksperdid on aga kallid.© Bru-nO - Pixabay
Asjaolu, et elektroonikatootjad loovad oma seadmetele tahtlikult etteantud murdekohti, et tarbijad ostaksid uue seadme varem, on metsik kuulujutt, mis püsib. Selle kohta on palju öelda, tõendid puuduvad. Või miks läheb röster katki just pärast garantiiaja lõppemist? Miks nutitelefoni aku ei kesta kauem kui hädavajalik? Kuid küsimus ei ole selles, kas see tööstus tõepoolest tarbijaid tahtlikult petab. See on pigem selle paremaks muutmine.
Midagi on väga raske parandada, eriti nutitelefonidega. Aku on sageli püsiv alt paigaldatud. Isegi kui nutitelefon muidu töötab ideaalselt, pole akut võimalik vahetada. Liimitud kaaned ja spetsiaalsed kruvid muudavad defektse mobiiltelefoni ise parandamise võimatuks.Mõnikord oleks vaja vaid paar käeliigutust. Aktivistid on juba pikka aega nõudnud remondiõigust. Kõik tarbijad ei ole piisav alt taiplikud, et oma nutitelefoni ise parandada. Seetõttu on Saksamaal arvuk alt mobiiltelefonide töökodasid. Wertgarantie on remonditurg, kust kliendid leiavad mobiiltelefoni remondiks õige partneri.
Poliitiliselt on midagi toimumas
Alates 2021. aasta märtsist kehtivad ELi ökodisaini direktiiviga uued ELi eeskirjad. See reguleerib, kui kaua peavad teatud seadmed vähem alt kestma. Ka remont peab edaspidi lihtsam olema. Näiteks telerite, külmikute ja pesumasinate jaoks peavad varuosad olema saadaval vähem alt seitse aastat. Lisaks peab sisemine töö olema hõlpsamini ligipääsetav. Peale selle peaks teatud osade vahetamine olema võimalik mitte ainult spetsialistidel, vaid ka tarbijatel endil.
Seega, uute reeglite järgi sõltuvad tarbijad erinevate remonditööde tegemisel endiselt professionaalidest. See ei lähe "Runder Tisch Repair e.V." jaoks piisav alt kaugele. Lisaks ei kehti reeglid kõikidele elektroonikaseadmetele. Eelkõige on eeskirjadest vabastatud sülearvutid ja nutitelefonid. Tarbijal puudub endiselt üldine remondiõigus.
Mis on remondikohvik?
Kõik ei saa endale lubada defektsete seadmete parandamiseks kvalifitseeritud personali palkamist. Sest remont on sageli kallis. Sul puudub ka vajalik oskusteave, et seda ise teha. Teine võimalus on nn remondikohvikud. Need on üritused, mis toimuvad regulaarselt. Se alt leiab asjatundjaid, käsitöölisi ja harrastajaid, kes tarbijatelt defektseid seadmeid vaatavad. Nad aitavad viga leida ja koos tarbijaga proovivad seadet parandada.Puudub garantii, et sellisel üritusel osaledes kõrvaldatakse viga koheselt.
Kui on vaja varuosasid, võib see mõnikord kauem aega võtta. Tarbija peab tasuma ainult varuosade eest. Remonditööd ise teostavad spetsialistid tasuta. Väike annetus on siiski oodatud ja üsna asjakohane. Sest see võib sageli takistada kalli uue ostu sooritamist ja kaitsta loodust kasvavate vanarauamägede ja aina suurema prügi eest.
Kõrvaldage defektne seade nõuetekohaselt
Mõnikord tõrjuvad seadmed kõiki remondikatseid ja need tuleb utiliseerida. Need ei kuulu aga mingil juhul olmeprügi hulka. Seadmetesse sageli paigaldatud saasteained, näiteks raskmetallid, võivad muutuda prügilas suureks keskkonnariskiks. Lisaks sisaldavad seadmed väärtuslikku toorainet, mida saab taaskasutada ja taaskasutada. Need lähevad prügilasse igaveseks kaduma.Seetõttu on Saksamaal elektroonikajäätmete kõrvaldamiseks ka teisi viise.
Saksamaa elektri- ja elektroonikaseadmete seadus (ElektroG) reguleerib, kuhu elektroonikaromud peaks minema. Ühelt poolt on omavalitsustes kogumispunktid, näiteks taaskasutuskeskused. Teisest küljest on jaemüüjatel kohustus seadmeid tagasi võtta. Edasimüüjad, kelle müügipind on suurem kui 400 m2peavad väikesed seadmed tagasi võtma. Nad peavad leppima suuremate seadmetega, kui tarbija ostab neilt sarnase seadme uuena. Alates 2022. aastast on toidukaubandusel kohustus tagasi võtta ka juhul, kui müügipind on suurem kui 800 m2 ja nad pakuvad elektriseadmeid mitu korda aastas.
Miks on taaskasutus nii oluline
Elektroonikaseadmete sees on väärtuslikud toorained, näiteks haruldased muldmetallid.© moebiusdream
Defektsed elektroonikaseadmed on täis väärtuslikku toorainet. Nutitelefonides kasutatakse näiteks kulda, koob altit ja vaske, akudest rääkimata. Nende toorainete kaevandamine on väga energia- ja töömahukas. Seetõttu on nii oluline, et tooraine suunataks tagasi materjaliringesse. EL on selleks reeglid kehtestanud. Plaanis on, et vähem alt 65 protsenti seadmetest tuleb taaskasutusse tagasi. Saksamaa on sellest aga veel kaugel. 2019. aastal ei tulnud tagasi isegi 45 protsenti seadmetest. Selle tulemusena läheb suur osa toorainest kaotsi.
